Monday, November 22, 2010

Elu on laul, nii habras ta viis, heliseb korraks ja katkeb siis...


Veel paar päeva tagasi olid sa siin...täis elurõõmu,naru ja positiivsust. Sa särasid koguaeg ja ei lasknud maailma paha endale lähedale...kõik oli nii korras,kuid miks täna sind saatus meie juurest minema viis? :(

Ma tutvusin sinuga mitte väga ammu,aga läbi saime kohe väga hästi,klapp oli hea ja kunagi ei möödunud hetke ,kui ma sinu seltsis ei naernud. Käisime koos pausidel ja arutasime kuidas see keskus alla käima hakkab...naersime ja naersime, ainult naersime. Sinu tavapärased kontoriskäigud...igal õhtul sa tulid ja küsisid kas tulen sinuga koju..sõitsime alati vaikuses,sest kumbki ei viitsinud lihtsalt päeva lõpuks ühtegi sõna öelda. Sa rääkisid oma suurest kirest jahil käimise vastu...tassisid mõnikord oma püssi siia et seda puhastada...sa armastasid seda mida sa tegid...sinust sai mulle väga kallis sõber...ja miks saatus su endaga kaaasa viis..sa ei oleks tohtinud veel lahkuda...sul oli veel palju asju,mida siin elus korda saata..sa läksid liiga vara,kallis sõber! Ma tahan loota,et see ei ole nii nagu see on. Sa ju tuled veel tööle,kõnnid siit mööda ,viid mind koju ja pidime ju tegema mu suure lahkumispeo...need kõik asjad...need olid ju plaanitud,need ei saa ju niimoodi lõppeda...

Neeed sireeenid...need huilgavad mu peas ja ma ei suuda mõelda muule kui sellele ,et ma ei näe sind enam mitte kunagi :(


Sinust sai mulle hea sõber, sa jääd selleks alati, ma ei unusta sind kunagi kallis Tannu! (W)

Taevas võttis meilt taas ühe ingli... :(

Puhka Rahus!

Sinu Triin.

No comments:

Post a Comment