Sunday, October 31, 2010


She has feelings. She has a heart.

In fact she probably has a bigger & better heart than any girl you´re ever known, because she´s had a front-row seat to The Mess That Is Your Life & she likes you anyway. She obviously sees something worthwhile in you, because although you´ve given her nothing . Absolutely no reason to still be around, she is. And someday she won´t be around...

Saturday, October 30, 2010

Eile sai jälle veidi jalgakeerutatud. Käisime Six´i, Kim´i,RaQ,Rando ja Laevuga Aafricaaas (H)
Rahvast oli meeldivalt palju..mitte liiga vähe ,mitte liiga palju...tansupõrnadal oli isegi võimalik suuremal alal kui ruutmeeter inimesekohta liikuda :D Pidu sai aga ootamatult kell 4 läbi ja suundusime Posti baari, sest koju ei kavatsenud selleks hetkeks enam keegi minna...nõunõunõu.
Posti baaris ootas meid ees üllatavalt palju inimesi...igasugu inimesi...no ausalt IGASUGUSEID inimesi. Sellest,mis seal Postis toimus ei ole eriti maitsekas rääkida..aga no lühidalt...üks ennast ilmselgelt natuke liiga palju joogikuradile lubanud "tädi" kees üle ja mõni meie seltskonnast sai tunda asfaldi külma kallistust...valus oli vaadata....korraks. See selleks edasi tuli meie sõbrake kuidagi koju saada..võino õigemini me kõik tahtsime ära liikuda sealt,aga sõber ei olnud nõus enam eesuksest väljuma, sest saaatanast tädi varitses teda...koomiline, aga no see on see alkohol. Saime siis kuidagi sealt liikuma ja jõudsime õnnelikult sihtpunkti...muidugi lõviproua urinate ja möirete saatel ,aga kohale me saime. Istusime siis oma kindluses ja ootasime saagiks jäetud Laevukest. Keda aga ei ilmunud oli Laevu...ja kui ta siis lõpuks ilmus..no siis kindlasti mitte üksi..ta tõi kaasa selle lõvi kelle ta teepeal taltsaks oli teinud. Nii see tädike istus seal köögis ja järas jumalteab kelle hapukurke...tol hetkel hakkas mul naljakas,aga naerda ei julgenud...mutil oli selline murdjapilk,et ta oleks mu kahe sekundiga kutuks teinud. Mina väsisin ära ja pugesin tuttu ära. Hommikuks oli tädi kadunud ja tundus et igaüks magas täpselt nii nagu öö neid jättis. Kes laua peal ,kes selle all..kes voodis ja kes kulges kuskil maa ja taeva piiril :) Hommikul võis ühekäe näppudel ära lugeda selle hulga inimesi kes ennast ülimalt hästi tundsid.
Taaskord oli üks meeldiv õhtu,öö ja loomulikult ka hommik :)


Sellele kõigele järgnes järjekordne mõtetu laupäev tööjuures. Inimesed kõnnivad kui igiliikurid mööda keskust ja mitte kellegi näost ei ole võimalik välja lugeda,et nad laupäevast puhkepäeva naudiksid. Mõni harv inimene satub 5 minutiks ka minu butiiki,aga seda ka ainult vaatamise eesmärgil.
Kell hakkab vaikselt kuus saama...paar tundi veel ja kadunud ma siit olengi.

Ei teagi,mis täna saama hakkab..nii palju pakkumisi on tehtud õhtu veetmiseks. Isiklikult tahaks kuskile peitu pugeda..lihtsalt olla iseendaga.
Siiskisiiski võtsin endale kohustuse koristada ja mida ma üldjuhul luban seda ma ka teen. Niiet eks näis kas täna on mu abi vaja või ei . Kui ei siis lähen naudin siidrit ja head seltskonda Heigo juures :) ..ja kui ka see veel igavana tundub, siis lähen Liisile seltsi,sest ta Posti baaris tööl täna. Seega hästi palju rahvast sinna !

Olen nüüd natuke kasulik ja teen tööd ! :)

T.

Thursday, October 28, 2010

@Posti Baar

Nonii, siin me siis Liisiga nüüd kahekesi istume :)
Baar korras , hea muss ja seltskond.
Liisi saadab mind muffi,sest tal on läpakas katki :/
Pahapaha.

Täna täitsa ringi vudimise, toimetamiste rohke päev olnud :)
Alustasin oma hommikut kella 12se ärkamisega...edasi kiire kohvi ja "nii kõlbab inimeste ette minna" grimm, siis juba sammud linnapoole. Käisin vaatasin oma töised töömehed Uuemõisas üle. Edasi poodi, nipetnäpet söögipoolist ja ema juurde kokkama.
Kella 18st Baari , koristama ja edasised plaanid on veel lahtised....eks näis mis see pikk õhtu toob..

Seniks aga, olge musud :*

The first time I saw you; there was something different in the air,

I could not help myself but to stare.

It was not what you were wearing or the smile you tried to hide,

It went deeper then that; it came from the inside.

The room was filled with people as far as the eye could see,

How I wished it was just you and me.

Your friends were all around you and you were unaware,

You did not know that there was someone in the crowd that cared.

I was moving toward you and your eyes met mine with a glance,

Before I knew it you were gone, I did not have a chance.

I searched for you the whole night through,

A twist a fate forbided me from meeting you.